Kuigi mõne aastaga on tööturg oluliselt muutunud, paljudel kahanenud palgad
ja hüvitised, pole inimeste rahulolu oma töökohaga vähenenud. Seejuures saavutas
muukeelsete töörahulolu eesti keelt kõnelevatega sama taseme, näitab uuring.
«Töötus on küll kasvanud, aga inimesed on rahul sellega, mis neil on,»
lausus Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg. «Rahulolevate ja
mitte-rahulolevate inimeste hulk on väga vähe kõikunud.»
Kui näiteks
2008. aasta novembris oli rahul või väga rahul töökohaga 68 protsenti, siis
mullu detsembris 72. Kokku küsitleti aasta jooksul läbi viidud uuringus iga kord
500–600 tööga hõivatut üle Eesti.
«Foon on muutunud,» märkis Tallinna
Ülikooli psühholoogia instituudi õppejuht Kadi Liik. Ta märkis, et need, kel on
pidevalt suureneva töötute hulga juures töökoht alles, võivad olla rahul
sellega, mis neil on.
«Tõenäoliselt on igaühel tuttavaid, kes on töö
kaotanud, ja nad näevad, kui halvasti võib minna,» osutas Liik.
TTÜ
tööstuspsühholoogia instituudi lektori Tiiu Kamdroni sõnul on rahulolu tööga
suhteliselt stabiilne nähtus. «Näiteks on Gallupi uurimused näidanud, et
olenemata headest või halbadest aegadest on USAs viiendik töötajatest
stabiilselt rahulolematud,» tõi ta võrdluseks. «Headel aegadel on inimesel
võimalus töökohta vahetada, mida ei ole halbadel aegadel – järelikult peab ta
kas kohanema või töötama rahulolematuna.»
Kamdron märkis, et kui inimene
valib viimase variandi, siis tekib vastuolu käitumise, mõtlemise ja tunnete
vahel, mida nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks ehk teravaks
ebamugavustundeks. «See sunnib inimest halbadel aegadel muutma suhtumisi ja
hoiakuid,» lausus ta.
Tähelepanuväärne on, et kui 2008. aasta novembris
oli tööga rahul või väga rahul 56 protsenti muukeelsetest, siis mullu detsembris
juba 71 protsenti. Seejuures eestikeelsete sama näitaja oli 72.
Liik ei
osanud selle põhjust välja tuua, kuid pakkus, et eelmistel perioodidel võis olla
ärevus muukeelsete hulgas suurem. Ka võib olla, et need, kes polnud rahul,
polnud ka konkurentsivõimelised ja on tänasel päeval töötud.
Ealiselt on
oma töökohaga enim rahul kolmekümnendates inimesed – 81 protsenti väitis end
olevat rahul või väga rahul. «Nad on jõudnud elukaarega juba sinnamaani, et on
end ametikohal teostanud,» rääkis uuringufirma juht Stamberg.
Liik lisas, et
kolmekümnendates töötajad võivad olla konkurentsivõimelisemad.
«Noorematel võib puududa väljaõpe ja kogemus ning vanematel on keele- ja
arvutioskus mõnevõrra nõrgem,» selgitas ta. «Võib-olla ka valmidus tööjõuturul
liikuda ja uusi väljakutseid võtta on sel põlvkonnal suurem, kes on
turumajanduslikus situatsioonis tööjõuturule sisenenud.»
Rolli mängib ka
staatus ja haridus. «Kõrgharidusega inimeste konkurentsivõime tööturul on
suurem, nad on võimelised saama endale hea sissetulekuga töökohti ja end seal
teostama,» rääkis Stamberg.
Väga rahul oli detsembris oma tööga 55
protsenti ettevõtjaist, juhtidest ja tippspetsialistidest. Vaid 21 protsenti
oskustöölistest oli sama meelt.
Madis Filippov, Postimees
15.01.2010 (http://www.tarbija24.ee/?id=212093)
|
